Tuesday, February 22, 2011

Klassiõhtu õpimotivaatorina

Iga algkooli lapse jaoks on äärmiselt tähtsaks osaks nende koolis käimise juures klassiõhtute pidamine ning nendest osa võtmine. Nii sai meilgi (3. ja 4. klassil) tähtis sündmus ette võetud. Laste sõnul polnud neil säärast ettevõtmist juba pikemat aega toimunud. Kuid eks paar kuud olegi nende jaoks määramatult pikk aeg. Laste silmis oli sära ja nende suud olid rõõmust kõrvuni kui mõte klassiõhtust sai kõva häälega välja öeldud.


Nii saigi ühiselt raha kogutud, et vajalikud söögid ja joogid muretseda. Polnudki justkui enam kaua jäänud, kuid siiski alustasid lapsed klassiõhtuni jäänud päevade lugemist juba nädalapäevad varem.


Lõpuks ometi oli kätte jõudnud veebruarikuu teine kolmapäev ja pidu võiski alata. Ühiselt puhastasime puuvilju, valmistasime küpsisetorti ning katsime lauda. Samal ajal kui suurem osa tegelesid veel viimaste ettevalmistustega, otustasid poisid klassi valvama minna, et mingil juhul toit sealt kuhugi ei kaoks. Viimasena klassi sisenedes olid lapsed justkui valvel seisakus rivis ning ootasid minu lubavat märguannet alustamiseks. Seejärel tormati suure hooga maiustama.


Kõhud head ja paremat täis söödud hakati ühiselt laua- ja seltskonnamänge mängima. Lõbu oli laialt ja lastel tuju haripunktis. Peale mängimist ja taaskord söömist koristati ühiselt kogu tekkinud segadus ning mindi koju rõõmsate tujudega uut klassiõhtut ootama.


Arvan, et sellised ühisüritused innustavad lapsi rohkem õppima ja rõõmu tundma koolis käimisest, et see ei oleks nende jaoks vaid kohustus mida tuleb teha selleks, sest nii lihtsalt peab.


Parimate soovidega

Kirli Koljat, 3. ja 4. klassi klassijuhataja

Saturday, February 19, 2011

Holstre-Kõpu-Kärstna korvpalliturniir

Veebruarikuu 1. kuupäeval toimus Holstre Kooli võimlas võistlus korvpallis Kärstna-, Kõpu- ja Holstre Kooli poiste vahel. Ettepaneku mängida said ka Paistu ning Saarepeedi poisid, kuid nemad kahjuks seda võimalust ei kasutanud. Mängud olid võistluslikud nagu poiste vahel ikka ja võitjana väljus seekord sellest meie kooli võistkond, kes võitis teisena lõpetanud Kõpu võistkonda 34:17 ja Kärstna võistkonda 25:10. Teise koha sai Kõpu, kes võitis Kärstnat 33:22.


Kuna Holstre poisid kohtusid Kõpuga sellel õppeaastal juba kolmandat korda, siis võib rahuloluga täheldada nende juhendaja Ardo Kolga head tööd. Kui esimese mängu Kõpus Kõpu võitis, siis teise mängu võitis tasavägise mängu järel Holstres juba Holstre. Viimases mängus, nagu näha korvide vahest, oli ülekaal juba suur. Holstre võistkonna parimaks valiti 7. klassi õpilane Jarmo Välk, kes esines väga tublilt Paides Vabariigi parematega võisteldes, saavutades auväärse 26. Koha. 6. klassi poiss Kristo Väli oli 32. kohal. Kool saavutas kõikide alade kokkuvõttes 9. koha.


Lugupidamisega

Andi Kõrva, kehalise kasvatuse õpetaja

Wednesday, February 16, 2011

Tuesday, February 15, 2011

Eesti lastekirjanik Heljo Mänd kõnes ja pildis

Sünnipäevaks sai meie poolt Heljo Mänd raamatu


Õpetaja Sirje Kannel käe all valmis meiepoolne tänukiri


Ja raamat oligi valmis

Käesoleva õppeaasta III õppeveerandi alguses hakkasid Holstre Kooli õpetajad ja õpilased tegema usinasti ettevalmistusi Eesti lastekirjaniku Heljo Männi 85. sünnipäevaks.


Ühiste jõupingustuste tulemusel valmis raamat õpilaste sõna- ja kunstiloomingust ning CD-plaat vanadaami lastelauludega.


Tegevusse olid haaratud kõikide klasside õpilased ja meie lasteaia lapsedki. Välja valiti parimad omaloomingulised tööd, mis kõik kogumikus oma kindla koha leidsid.


Imepärased kaaned – männikoorega kaetud ja valgest näpunöörist Heljo Mänd nimega – nõnda see teos välja nägi. Antud õpilastööde kogumik saadeti lastekirjanikule sünnipäevaks.


11. veebruaril, Heljo Männi sünnipäeval kogunes koolipere saali, et meenutada proua elu ja tegevust ning näha ja kuulda plaadile salvestatud laule. Esitlemisele tuli ka 3 paremat õpilastööd.


Suurema töö kogumiku väljaandmisel tegid õpetajad Sirje Kannel, Helve Hrabroa, Kirli Koljat, Kai Niinemäe, Ene Karu ja Tiia Toomsoo.


Tehtud töö pälvis tähelepanu ka vabariiklikul tasandil, seda veebruarikuu 11. kuupäeval ETV telesaates Terevisioon. Ettevõtmine oli suur ning nõudis kõigil palju pingutamist, kuid tulem oli seda kõike väärt.


Suured tänud kõikidele, kes selles vahvas ettevõtmises nõu ja jõuga kaasa lõid ning hea sõna või osava käega tegevuses kaasa lõid.


Lisaks lisame Teilegi armsad lugejad mõningad väljavõtted meie poolt tehtust. Head vaatamist ja lugemist.



Lugupidamisega

Kai Niinemäe, Holstre Kooli eesti keele õpetaja

Reeme Remmelgas, Holstre Kooli direktor

Monday, February 14, 2011

Holstresse kerkis lumelinn

Meie kooli lapsed ehitasid lumelinna esmaspäeval, 31. jaanuaril. Päike paistis, õues oli vaid mõni kraad külma ja mis kõige tähtsam- tuju oli väga hea.


Peale neljandat tundi läksime õue. Esimese hooga hakkasid hakkasid kõik labidaid otsima. Kes sai kooli kuurist, mõned olid ka kodust kaasa toonud. Iga klass sai valida endale sobiva lumehange. Mitte igal aastal ei saa säärast luksust nautida.


Meie klass otsustas hakata kujundama suurt lumevalli kassi peaks. Raske oli läbi külmunud lumehange auku puurida. Puuritavast august pidi saama kassi suu ja ühtlasi liuraja algus. Nägime sellega kõvasti vaeva ja rõõm oli seda suurem kui valgus teiselt poolt hange paistma hakkas. Lumepallid kraapisime kõrvadeks, pähe pintseldasime kassile ehtsad rohelised silmad, okstest meisterdasime vurrud.


Et liurada libedam oleks, siis tassisime ohtralt kastekannudega vett. Lõbu oli palju, sest kõik, kes liugu tahtsid lasta, said seda teha. Nägime mitut õpetajat, kes ei suutnud liurada proovimata jätta.


Kui meie ehitis oli valminud, saime aega vaadata, mida teised tegid. Seitsmendikel oli valminud sügav lumekoobas ja lumekäik, kaheksandal kindlus, lasteaialastel diivan koos toreda rotiga, ümber maja võis veel näha mitmeid loomi ja koopaid.

'

Lumeinglid teolt tabatud


Lume pealt avastasime isegi lumeingleid!


Linnaehitusest on möödunud juba mitu nädalat, aga siiani pakub valge kassi liumägi ja teised koopad rõõmu nii lasteaialastele kui kooliskäijatele.


5. ja 6. klassi meistriteost on nautimas Kelli Pärn



Romet Reimo, 6. klass

Kristo Väli, 6. klass

Kristjan Nõmm, 5. klass

Holstre- teada tuntud kultuurikants

Ja siin me oleme!

VAATA SINAGI:
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=114254

77 minut ning 30 sekund ja peagi on näha meie koolis valminud imelist tööd!
Suurimad tänud veelkord meie tublidele pedagoogidele ning õpilastele ja muidugi pisikestele Mõmmikutele.



Lugupidamisega
Reeme Remmelgas




Kaunist valentinipäeva head sõbrad!

Loodusring looduskaitse 100. aastapäeva tähistamas

8. detsembril 2010. aastal osalesid Holstre Kooli loodusringi lapsed koos juhendaja Anu Saarega informatiivsel ja meeleolukal õhtupoolikul Pärimusmuusika Aidas. Koosviibimine oli pühendatud Eesti Looduskaitse 100. aastapäevale.


Meie loodusringi lapsed kuulavad tähelepanelikult eeskõnelejat


Õhtupoolik algas kontserdiga, kus muusik Mari Kalkun ja sõbrad kandsid muusika kaudu edasi loodushääli, mille järel toimus dokumentaalfilmi „Looduskaitse lugu” esilinastus. Film pajatas elust Vaika saartel, lammaste tegevusest Hiiumaa laidudel, kotkaste eluloost, puisniitude hooldamisest, Kõrede kõrisevhäältest Matsalu rahvuspargis, laastukatuste taastamisest Karulas jpm.


Sellele järgnes õpitubades tegutsemine, väga vahva oli kotkaste töötuba, kus näidati varustust mille abil jõuab kotkauurija kotkapessa. Samuti pakkus põnevust see, kuidas kotkaste uurija kaalub ja rõngastab kotkaid ning millist infot see rõngas ümber kotkajala endas kätkeb. Lisaks said lapsed kotkamune ja sulgi katsuda. Saime teada, miks ja kuidas raadiosaatjad lindude kaelas toimetavad.


Teise töötoa teemaks oli ´´Elurikkus läbi mikroskoobi``, kus sai vaadelda tehtud preparaate läbi mikroskoobi. Kolmandas töötoas räägiti loodusalade õppimisvõimalustest kõrgkoolis. Olemine oli hubane ja hariv ühteaegu.


Lugupidamisega

Anu Saar, loodusringi juhendaja

Saturday, February 12, 2011

Friday, February 11, 2011

Orienteerujad 12-13.02.2011.a. meie majas

Eesti ja Läti orienteerujad võistlevad Holstre-Pollis 11.02.2011.a.
Tänavu Eesti ja Läti alaliitude ühise projektina käima pandud orienteerumisspordi võistlussari «Eesti-Läti orienteerumisliiga» jätkub 12. ja 13. veebruaril suusaorienteerumisega Viljandimaal Holstre-Polli Tervisekeskuses.

Meie kool on nendel päevadel koduks pea sajale orienteerumishuvilisele, kelle toitlustamise eest kannavad hoolt meie suurepärased kokad Virge ja Viive ning puhtuse eest vastutavad töökad koolipere liikmed Jevgenja, Pille ja Ene.


Jääme lootma, et külalistele meeldib meie juures.


Lugupidamisega
Reeme Remmelgas

Meenutus Eesti kroonist


Kaunil talvisel pärastlõunal kui meie kooli töötajad olid kokku tulnud selleks, et arutada huvitegevuse parendamisvõimalusi, jõuti üheskoos vahvale ideele. Mõte pandi idanema ning koolis kuulutati välja konkurss „Meenutusi Eesti kroonist”.


Mõte mõeldud ning idee välja käidud asus õpetaja Sirje Kannel lastega tegudele. Nii mõnigi puikles, mõistmata miks sellist asja tarvis on. Tööga juba alustatud jäid hädahüüded kaugustesse ning asendusid rõõmsameelsete ja naerusuiste lastega.


Teosed valmis, sai koostöös vastutuleliku Holstre-Polli tervisekeskuse meeskonnaga need näitusena ülesse seatud. Ja nii saigi sündima, et veebruarikuu 10. kuupäeval toimus väljapeetud näituse avamine. Atmosfäär näitusesaalis oli hubane. Põlev Eesti Vabariigi värvides küünal ning lauale seatud lipp kaminatule valguses olid uhked ning andsid sündmusele juurde omajagu pidulikkust. Kokku olid tulnud pea kõik tööde autorid, ka lapsevanemaid ja pedagooge ning suureks rõõmuks austas meid oma kohalolekuga ka naaberkool.


Osalejad näituse avamisel


Näitus avatud, morss joodud ning küpsis põske pistetud, said külalised võimaluse osaleda maja tutvustaval ekskursioonil. Kokku said imevahvad tööd, mis veel tänasegil päeval ehivad Holstre-Polli tervisekeskuse kohviku seinasid.


Eesti krooni enam ei ole.

Pole jakobsoni, koidulat, bääri,

Äsja just läbi said näärid.

Pole tammsaaret, hurta.

„Olid ilusad rahad,” võime vaid kurta.

Läinud tobias, raud ja keres -

nüüd käibel on eurod me peres.

(autor Sirje Kannel)


Eesti kroone jäädvustasid Holstre kooli 1 .- 7. klassi õpilased koostöös õpetaja Sirje Kanneliga.



Lugupidamisega

Reeme Remmelgas

Tuesday, February 8, 2011

Koolivaimu vaim!

Meenutusi Eesti kroonist

Seoses sellega, et Eestisse tuli uus raha nimega Euro toimus meiegi koolis mitmeid selleteemalisi ettevõtmisi.

Esimeseks ettevõtmiseks oli Eesti krooni joonistusvõistlus. Kunstiõpetuse õpetaja Sirje Kannel andis meile ette raha näidiseksemplarid ja meie pidime seda joonistama nii hästi kui me suutsime. Parimad ehk esimesed kolm joonistusvõistluse võitjat olid Romet Reimo (6. klassist), Geitrud Fia Kristjohann (7. klassist) ja Anete Aas (4. klassist). Nemad said autasuks 1 €. Ülejäänud võistlejad, kelle tööd žüriile meeldisid, said meeneks 50. eurosendise. Siinkohal olgu öeldud, et žüriiliikmeteks olid kõik meie kooli töötajad.


Teiseks vahvaks ettevõtmiseks oli ajaloo õpetaja Gert Keldo ettekande kuulamine ja jälgimine powerpoint esitlusena. Õpetaja Gert rääkis eesti krooni ajaloost ja meie uuest rahast - Eurost.


Eesti esimese raha nimi oli „Mark”. Majanduskriisi ajal olla saanud selgeks, et vaja on põhjalikke ümberkorraldusi ning teostati uus rahareform (01.01.1928). Raha nimetusena kaaluti variante taaler, kuldar, esta ja est. Lõpuks jäi „kroon” Rootsi järgi ja Lääne-Euroopa pärane „sent”. Eesti kroonid kujundasid Günther Reindorff ja Georg Vestenberg ning „hinnaks” määrati 0.4032 grammi puhast kulda.


Seoses II maailmasõja puhkemisega ja Eesti iseseisvuse kadumisega kadus ka oma raha. Kasutusele tuli 1940. aastal Nõukogude Liidu rubla. Nõukogude Liit lagunes ja 1991. aastal sai Eesti iseseisvaks. Majandust puudutavad artiklid ajalehtedes lõppesid fraasiga ”õnn tuleb siis, kui tuleb oma raha”. Otsustati uuesti kasutusele võtta kroon, kus rahatähtedel kujutatakse Eesti kultuuri suurmeeste(-naiste) portreesid ning raha tagumine külg kujundatakse kunstnike ettepanekul. 1. ja 2. kroonised kujundas Urmas Ploomipuu. 5, 10, 25, 50, 100 ja 500 kroonised kujundas Vladimir Taiger. Kroon seoti saksa margaga 1 mark võrdus 8 krooni.


20. juunil 1992. aastal kell neli hommikul muutus ainsaks maksevahendiks kroon, mis kehtis 14. jaanuarini 2011 aastal. 01.01.2001. aastal fikseeriti Eestis kurss krooni suhtes 1€=15,6466EEK-i ning nüüd tuligi käibele kaua ette valmistatud Euroopa ühisraha EURO.


Lugupidamisega

Kelli Pärn, 6. klass

Anu Saar, loodusainete õpetaja

Gert Keldo, ajaloo õpetaja